Mahetootjate eestvedaja

Ida-Euroopa suurim mahepõllumees Juhan Särgava Harjumaalt on mahetootmist propageerinud üle kümne aasta ja tõstnud mahepõllunduse Eestis arvestatavaks tootmisalaks.

Täna ei imesta enam keegi, kui tuntud mahepõllumees Juhan Särgava, kauboikaabu peas, hakkab innustunult rääkima puhastel rohumaadel kasvanud piimakarjadest ja kemikaalidest rikkumata viljaväljadest ning mahetoidust, mida ainult niisuguse põllupidamisega on võimalik saada.

Enam kui kümme aastat on see mees tagunud üht ja sama rauda, et mahe on looduslähedane mõtteviis, mahepõllumajandus on omamoodi veendumus, et kõige toitvam ja tervislikum on väetistest, kemikaalidest “rikastamata” toit.

Visalt ja järjepidevalt on ta propageerinud mahepõllumajanduse meetodeid. Tänaseks on mahepõllumehi Eestis juba mitusada, Särgava otseseid mõttekaaslasi paarküm­mend.

ASi Saidafarm juht Juhan Särgava ise on Nissi vallas Harjumaal tõusnud 1000 ha haritava maaga, 500 looma ja 40 töötajaga Ida-Euroopa suurimaks mahetootjaks. Tema tootmissuunaks on mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus ja piima töötlemine. Aastakäive on umbes 6 mln krooni.
Mahe kui mõtteviis

Esimest korda sattus Särgava mahetootmisega kokku nn Gorbatšovi sula ajal 1988. aastal, kui tal toonase Saida sovhoosi majandijuhina õnnestus sõita Rootsi ja tutvuda mahetootmise ning -töötlemisega sealsetes farmides.

“Ühtäkki mõistsin, et meil õnnestub vabaneda kogu sellest taagast, mis puudutab looduse väetamist ja mürgitamist. Selline perspektiiv põllu­majanduses tundus väga ahvatlev,” meenutab Särgava. “Nii kui Rootsist tagasi tulin, hakkasin mahevaateid levitama. Tõmbasime mõttekaaslased Eesti Biodünaamika Ühin­gusse, meist said põhimõttelised mahemehed.”
foto: Karin Kaljuläte

Särgava koos Arvo Purgaga innustas mahepõllundust jär­gima paljusid inimesi, keda ei huvitanud suured saagid, vaid looduslähedane tootmine ja eluviis.

“Meile näidati näpuga, võeti asja huumoriga, ennustati, et röövikud söövad kõik meie vilja ära ja taimehaigused teevad oma töö, aga midagi hullu ei juhtunud,“ meenutab Särgava, kui 1992. aastal asutatud mahefarmi AS Saidafarm algusaastaid.

“Mitte üksnes mina, vaid kõik mu kaastöötajad on väga sügavalt veendunud ja seda usku, et on üks selline põllupidamise viis, mida järgides saab teistmoodi toidu – saab mahetoote, mis on tunduvalt tervislikum. Võrreldes tavatootega, on see toit tõepoolest teistsuguse maitsega,” selgitab Särgava. “Judinatega seljal mäletan neid aegu, kui komplekteerisime mehi mürgipritside peale. Naised käisid palumas, et ärge minu meest küll seekord pange – mul on meest veel omale kah tarvis.”
Kuidas sünnib mahetoit

“Mahepõllumajandus on elukeskkonda hõlmav pedagoogiline protsess. Selles luuakse taastuvatest loodusandidest elamise oskust,” sõnastab Saidafarmi juhataja oma ettevõtte tänased põhiteesid.

Saidafarmis on kõrvale jäetud keemilised väetisained, pestitsiidid, herbitsiidid. Väetiste asemel kasutatakse komposteeritud sõnnikut, sest oluline on see, kuidas taim on kasvanud ja mida söövad loomad.

Umbrohtude ja taimehaiguste vastu kasutatakse mahemeetodeid alates liblikõieliste külvikorrast ja lõpetades mehhaaniliste harimismoodustega.

Loomasöödana on väga olulised liblikõielised, loomadele tehakse nii heina kui silo. Oma vili jahvatatakse jõusöödaks, juurde ostetakse ainult soola ja mineraale.

Väetiste ja kemikaalideta, puhta sõnniku peal kasvanud nisu, rukis, oder, kaer annavad küll saaki vähem – keskmiselt 2,2 t/ha ja lehmadki lüpsavad keskmiselt 4500 kg aastas, aga see Särgavat ei häiri: “Me ei võta seda sugugi nii traagiliselt, sest kulu on väetisteta väiksem ja loomad väiksema toodanguga tervemad,” ütleb ta ja lisab: “Oleme kümme aastat rasket vaeva näinud, rikkaks saamine on ikka edasi lükkunud, aga tore ja kaasategijate leidlikkust täis on olnud see aeg.”

Ettevõtte algusaastail toodeti vaid mahepiima, aga peagi jõudis Särgava arusaamale, et tuleb hakata ise oma piima töötlema, muidu tulu ei saa.

1995. aastaks valmis esimene piimatöötlemise ruum, nüüdseks on Nissi valda kerkinud kaasaegse tehnoloogiaga väikemeierei, mis sai tunnustatud piimatööstuseks tänavu kevadel.

Piim töödeldakse meiereis kohupiimaks, juustuks, jogurtiks ja kamakreemiks. Iga päev valmib umbes 400 kg piimatooteid. AS Saidafarmi rosinakohupiim sai Tunnustatud Eesti Maitse tooteks juba mitu aastat tagasi.

“Kõik meie piimatooted on praegu ökomärgiga,” ütleb Juhan Särgava ja selgitab, et praegu võimukoridorides ring­lev mahepõllumajanduse sea­dus vajab täiendavat mõttetööd. Kasutatavad lisandid, näiteks suhkur, rosinad ja kakao teevad mahemärgi kasutamise õiguse mitmeti mõistetavaks. Kasutada lubatud lisanditele kehtib spetsiaalne nimekiri, kust näiteks rosinad puuduvad.

“Mahepõllumehed on jätkuvalt seda meelt, et ökomärk peaks jääma nii-öelda amatööridele, algajatele mahepõllumajanduse õppimiseks. Mahemärk on aga riiklikult kontrollitud, tunnustatud toodete tarvis,” ütleb Särgava.
Müüb piimatooteid tavahinnaga

Kui mahetoidu tarbijad Põhjamaades või Kesk-Euroopas maksavad tervislikuma toote eest tunduvalt kõrgemat hinda, siis Särgava oma piimatoodete hinda lakke ei kergita.

“Meie tarbija on väga hinnatundlik ja ehkki meil pole tavatootmine, pole me julgenud suurt hinnavahet välja pakkuda,” ütleb ASi Saidafarm omanik. Ja lisab, et uue kauba turuletoomine, tootetutvustus ja tarbijale omaseks tegemine on pea sama ränk töö kui umbrohuga võitlemine põllul kemikaale kasutamata.

Ränk aastatepikkune töö turgude võitmiseks on aga vilja kandnud. Praegu jõuavad AS Saidafarmi jogurtid, kakao-, kamakreemid, rosinakohupiimad, juust nii Tallinna, Keila, Haapsalu kui ka Kehra poodidesse.

Maheideoloogia põhimõtteid järgiva põllupidaja tooteid võib leida nii Tallinnas Stockmanni kaubamajas kui ka Selveri, Maksimarketi, Prisma ja Rimi kaubakettides.

Särgava on käinud mahetootmist-töötlemist õppimas nii Põhjamaades, Taanis kui ka USAs Pennsylvania osariigis.

“Kui meie praegu loodame, et poliitikud meie eest seisavad, siis Ameerika põllumehed on selle mõtte ammu kõrvale heitnud ning üritavad eelkõige ise kõikvõimalike näituste ja ürituste kaudu oma toodangut tutvustada ja müüa,” ütleb Särgava. “USA mahefarmerid kutsuvad tarbijaid maale, näitavad oma töid ja tegemisi, pakuvad n-ö eksootilist meelelahutust: lapsed saavad loomi vaadata, pered maal aega veeta ja toode tarbijale tuntumaks. Meie põllumeeste tulevik on täpselt samasugune.”

Juhan Särgava on Hollandi säästva arengu fondi Avalon Fond rahvusvahelise direktorite nõukogu liige ja aitab ühendada neid Ida-Euroopa maade põllumehi, kel keskkonna säästlik areng hingelähedane.

Oma toodanguga välisturule ta veel jõudnud pole.

“Meie partiid on küllaltki väikesed. Aga kui Euroopa Liidus astume uude majandusruumi, siis tahame küll proovida Helsingi turgu, sest Helsingisse suudame oma toodangu viia poole päevaga,” ütleb Eesti suurim mahepõllumees.

Artikli originaal:
30.10.2003
Maaleht
www.maaleht.ee