Mahepõllumees Juhan Särgava tahab Nissi valla mahepõldudega kuulsaks teha

Kui neil veergudel portreteeritud Rakvere kroonimata kuningas Oleg Gross sõidab edeva Hummeriga, siis Nissi vallavanema ja ettevõtja Juhan Särgava sõiduriist on Toyota maastur, mille vasem suunatuli kipub ära kukkuma.

Kohalike kirjeldusel oli Särgava tagasihoidliku joonega juba kaheksakümnendate keskel Saida sovhoosi direktorina. Ainuke pisut edevam periood oli möödunud kümnendi alguses, kui Särgava sõitis juba Lääne masinatega, mis, tõsi küll, olid peetud.

Sellest hoolimata on just tema 3500 elanikuga Harjumaa Nissi valla üks mõjukamaid mehi, kes annab tööd kümnetele inimestele ja juhib volikogus enamuses oleva Rahvaliidu eesotsas valitud kogu tööd.

Ihaldusväärne Soome TV

Särgavast halva sõnaga rääkivat inimest annab otsida, ja kui keegi ütlebki halvasti, siis ühtegi konkreetset negatiivset näidet ta kohe tuua ei oska. Seda hoolimata tõsiasjast, et erinevalt lõviosast sealsetest elanikest on Särgava hoopis Lõuna-Eesti mees ning koduasulas Turbas seega immigrant.

«Kui ma pärast EPAt tööd otsima hakkasin, oli minu kriteeriumiks, et uues kohas peab nägema Soome TVd,» meenutab mees ise. «Pakkumisi saigi selle järgi hinnatud, sest korter ja ametiauto olid toona ülikoolist tulijale normtingimused. Nii ma esmalt Kostiverre ning hiljem Turbasse jõudsingi.»

Lisaks konkurentidele tunnistab Särgava mõjukust ka vallavolikogus teisel pool lauda istuv Res Publica kohalik liider Vaido Holm. Tema sõnul peab ta inimesena Särgavast lugu ning saab temaga hästi läbi. «Meil on lihtsalt erinev maailmavaade – tema vaatab asju põllumehe, mina ettevõtja seisukohalt,» räägib ta.

Edu aluseks meierei

Just põllumajandus on see, mille poolest tuntakse Särgavat nii väljaspool Nissi valda kui Eestitki. Põhjus, miks Saksamaa põllumajandusminister Renate Künast oma kiirvisiidil just Särgava juhitavas Saidafarmis käis, peitub tõsiasjas, et see on Ida-Euroopa suurim mahepõllumajandusfirma.

See on kõige tugevam kunagisest Saida sovhoosist tekkinud ettevõte, mis annab tööd kokku ligi 50 inimesele. Tallinna mõistes on Särgava (ja ta ettevõte) keskmik, Nissi vallas aga suurtegija, kes kuulub kohalikku ladvikusse.

Kui Saidafarmiga 1992. aastal rootslaste toel alustati, võeti endale kohe sihiks mahepõllumajandusega tegelemine ja selle edendamine.

«Eks nii mõnelgi oli lootus selle toel ruttu haljale oksale jõuda, aga tegelikult osutus asi tunduvalt raskemaks,» tunnistab Särgava. «Just sellepärast on rootslased praeguseks omanikeringist kadunud, et lootus kiirest jõukusest osutus illusiooniks.»

Kui firma majandustulemusi vaadata, ei saa neid siiski laita, sest keskeltläbi kuuemiljonilise käibe juures on firma pidevalt kasumis olnud. Kolleegide sõnul on Särgava edu trump selles, et piima ei müüda tööstustele, vaid sellest tehakse kohapeal kohupiima, jogurtit ja juustu. Firmal on peamiselt Tallinnas pisut üle saja püsikliendi, kelle hulgas on nii suurpoode kui ka restorane-hotelle.

Samast Saida sovhoosist välja kasvanud Ellamaa Tera juhi Albert Vinni sõnul oskas Särgava juba varakult üles leida need hüved, mida teised alles seoses Euroopa Liiduga nautida saavad. «Sellest on tulu tõusnud nii talle kui ümberkaudsetele ning ta on seetõttu lugupeetud inimene,» räägib Vinni.

Küllap on just Saidafarm ja kohalik elu põhjused, miks Särgava seni suurde poliitikasse läinud pole. Viimastel Riigikogu valimistel sai mees 360 valija toetuse, kuid teda tundvad inimesed kahtlevad, kas ta ka mitu korda suurema tulemuse korral oleks hakanud Toompeal tööl käima.

Riigikokku ei tüki

«Tegelikult on Nissi vald tore paik, kas või sellegi poolest, et rahvas on rahumeelne ja me teeme aastaid asjalikku koostööd,» kinnitab Särgava. «Meie mehed on ammu aru saanud, et lehm tahab pulli ja maa tahab seemet ühtviisi, küsimata, kas selle toimetaja on suurem või väiksem mees.»

Kahtlane on Riigikokku minek ka kahe aasta pärast, sest lähema kolme aasta jooksul tuleb Saidafarmil läbi teha põhjalik uuenduskuur, mis nõuab hulgaliselt nii raha kui pühendumist.

Nimelt tuleb seni peamiselt vana Vene päritolu tehnikat kasutanud firmal mõelda tõsiselt masinapargi uuendamisele, sest seni ei ole heitlike majandusolude tõttu tahetud suuri rahalisi kohustusi võtta. «Pangahärrasid paariks kuuks metsa ei saada ning neile tuleb ka rasketel aegadel raha maksta,» põhjendab ta.

Praegu usub Särgava aga, et raskemad ajad on möödas, ning on kindel, et ka lähiaastate üleminekuraskused elatakse üle.

Kohalikku elu ei taha ta sellel ajal aga samuti unarusse jätta, sest selle arendamine on vallale elu ja surma küsimus. Eelkõige tuleb vaadata, kuidas tegusaid ja targemaid inimesi ja noori vallas hoida.

«Selliseid euroabiprojekte, kus mahajäetud lautades kogutakse tuvisõnnikut, ma meie valda küll ei taha,» on Särgava kindel. Lootusi selleks lisavad Turba vastvalminud spordihoone ja Nissi rajatav uus põhikoolihoone.

«Ühistegevusele meie vallas on tegelikku alustuge loonud paljud, kellest Ruts Baumann Ellamaal on meie kandi kultuuriisa ning August Antuk Kadaka talust alustas 70 aastat tagasi raamatute kogumist, millest kujunes Lehetu raamatukogu,» räägib ta.

Teised temast

Vaido Holm , ettevõtja ja Nissi vallavolikogu liige, Res Publica:

Kuigi me oleme vallavolikogus opositsioonis, saame omavahel hästi läbi. Pean Juhanit aktiivseks ja tubliks inimeseks, kellel kohalikuna on valla asjad südames. Meie maailmavaade ja poliitiline kuuluvus on lihtsalt erinevad – tema vaatab asju põllumehe ja mina ettevõtja seisukohalt.

Juhan suudab valla arengule mõelda ning tema eestvõttel on nii mõndagi vajalikku ära tehtud. Põhiind läheb tal muidugi Saidafarmi ja mahepõllumajanduse peale.

Poliitiliselt ei ole ta enam ülerullija tüüp, kuigi tema juhitaval Rahvaliidul on vallavolikogus kindel enamus. Volikogu esimehena arvestab ta kõigi seisukohtadega.

Jaan Nõmmik , TÜH Eesti Maheliha juhataja:

Juhan on ettevõtlik mees, kes on Eesti mahepõllumajanduse arengusse andnud väga palju. Tema on olnud selle asja eestvedaja ja initsiaator. Alustajatest oli just tema üks esimesi julgeid ning sellelt pinnalt on ta nüüd Ida-Euroopa suurima mahepõllumajandusettevõtteni välja jõudnud. See on väga suur tegu.

Ta on põllumees, ja väga tugev põllumees, sest ega nendest vahepealsetest rasketest aegades ja põllumehe nöökimisest ei olnud sugugi lihtne välja tulla. Seda on ta aga suutnud, ja päris edukalt.

Oma iseloomult on Juhan väga muhe mees – mõistab nalja visata ning oskab sõna sekka öelda väga mitmel teemal.

Artikli originaal:
Postimees
19/03/2005
Hindrek Riikoja
www.postimees.ee