|
Firma ajalugu ::
Organisatsioon ::
Omanikud ::
Kollektiiv
AS Saidafarmi ajaloost

Eesti Vabariigi iseseisvumisel viidi läbi põllumajandusreform,
mille järele endine Saida sovhoos jaotati 10-ks väiksemaks üksuseks.
Need üksused privatiseeriti soovijatele enampakkumise teel koos kohustustega.
Saidafarm on üks neist kümnest tervikvarast, mille baasil jätkati
piimakarja pidamist väiksemas mahus endisega võrreldes. Tervikvaraga
töötamiseks loodi 1992.a. aktsiaselts Saida Põllumajanduse
Arengugrupp. Seltsi loomise juures oli 10 isikut, kellest tänaseks
on aktsinäre 8.
Dr. Manfred Klett Dornachi Antroposoofilisest kõrgkkoolist ja
Hakan Blomberg ning Gottfried Geiger Rootsi Antroposoofilisest seltsist
andsid esimesed impulsid ja kaasabi kogu majapidamise mahepõllumajanduse
rajale suunamiseks. Nõnda selts otsustaski alustada mahepõllumajandusliku
tegevusega.
Esimene majandusaasta oli 1993. Reformijärgne põllumajandus
Eestis kulges äärmises majanduslikus kitsikuses, piima eest
sellegi väikese raha kätte saamine oli pigem õnnemäng
kui midagi muud.

Sedakorda abistas Pr. Helga Fritzsche esimese piimatanki ja piimameistri
leidmisega Saksamaalt. 1995.a alustati kohupiimade valmistamisega. Turunõuetele
vastamine ja turu leidmine osutus uueks katsumuseks, mis oma olemuselt
on vähemalt sama keerukas kui piima töötlemine ise.
Samas on peetud tihedaid sidemeid rea partneritega nii kodu- kui välismaalt.
Oleme kohtunud nimekate mahepõllumajandust toetavate tegelastega,
sh. Suurbritannia Prints Charlesiga, Saksa Põllumajanduse- ja toiduainetööstuse
minister Renate Künastiga, Soome Parlamendi Maa- ja Metsanduskomisjoni
ja paljude teistega. Need kohtumised on jätkuvalt andnud sädet
meie tegevuse hoogustamiseks.

AS Saidafarm on liikmeks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale,
Eesti Kaubanduskojale, Harju Talupidajate Liidule, Eesti Biodünaamika
Ühingule, Eesti Mahetootjate Liidule, liikumisele Kodukant Harjumaa,
EAN-.Eestile, Piimatöötlemise Väikekäitlejate Liidule.
Lisaks mahepõllumajanduslikule päevategevusele peame väga
oluliseks külaelu arengut oma paikkonnas ja toetame paikkondlikke
kultuuriinitsiatiive väikeste vahenditega, mis meile jõukohased
on. Meie arvates annavad hariduselu ja kultuuritegevused väärikust
kõigile maal toimuvatele tootmistegevustele.
|